Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.
]]>Koht: Auditorium, Library and Archives Canada, 395 Wellington Street, Ottawa
Piletid 10 CAD (klubi liikmetele, üliõpilastele ja pensionäridele 6 CAD)
Vancouveris 4. detsembril kell 21.30
Koht: Pacific Cinematheque, 1131 Howe Street, Vancouver, BC V6Z 2L7 (CA)
Piletid 10.50 CAD
Torontos 1. detsembril kell 18.00
Koht: The Royal, 608 College St W, Toronto
Sissepääs: Vabatahtlik annetus.
Osades: Marko Matvere, Anastasia Makejeva (Venemaa), Renars Kaupers (Läti), Elle Kull, Tõnu Kark, Mirtel Pohla, Karin Touart
Internetihääletus algab Eesti aja järgi neljapäeval, 8. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb 14. oktoobril kell 20.00.
Soovi korral saab häält muuta nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise ajal 12. – 14. oktoobrini valimisjaoskonnas hääletades. Valimispäeval häält muuta ei saa. ]]>
Johannes Markus sündis 18. augustil 1884 Loona mõisas Saaremaal. Ta õppis 1894–1903 Kuressaare gümnaasiumis ja 1903–1912 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Peale ülikooli lõpetamist töötas Markus "J. W. Junker & Ko" pangas Peterburis ja oli 1914. aastast panga volinik ning puuvillatööstuse juhataja ja direktori abi Türkistanis. 1920. aastal naasis Johannes Markus Eestisse
15. veebruarist 1921 asus Markus tööle Välisministeeriumis, olles alguses II sekretäri ametikohal ja seejärel poliitilise osakonna juhataja kohusetäitja ning Lääne poliitilise osakonna juhataja.
1. jaanuarist 1923 oli ta administratiivosakonna juhataja ning ühtlasi protokolliülem.
Aastatel 1925–1926 võttis Johannes Markus osa Rahvasteliidu erakorralise komisjoni tööst Mosulis kindral Johan Laidoneri sekretäri ja komisjoni liikmena 1927–1931 töötas ta Berliini saatkonnas sekretär-konsuli ja nõunikuna ning seejärel Londoni saatkonna peakonsul-nõunikuna. Aastatel 1935–1939 oli Johannes Markus Eesti saadik Poolas, ühtlasi ka saadik Rumeenias ja Tšehhoslovakkias, asukohaga Varssavis. Seejärel oli ta kuni 12. juulini 1940 Eesti saadik Ungaris, Rumeenias ja Türgis, asukohaga Budapestis.
Johannes Markus keeldus peale Nõukogude okupatsiooni Eestisse tagasi pöördumast ja läks 1940. aasta septembris Ameerika Ühendriikidesse, kus pidas Lakewoodis kanafarmi. 1941. aastast oli ta Ülemaailmse Eesti Ühingu esimees ja hiljem töötas New Yorgi peakonsulaadis majandusküsimuste alal.
1. novembrist 1951 asus Johannes Markus Eesti konsuli ametikohale Torontos. Esialgu pidas ta konsuliametit mitteametlikult, kuid alates 17. augustist 1962 kuni oma surmani 26. septembril 1969 Kanada valitsuse poolt tunnustatuna.
Johannes Markuse tuhastatud põrm maeti Mont Meta kalmistule San Benitos Texases.
]]>
Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.
Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).
Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.
]]>
Viisakutse nõudest loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.
Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.
Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).
Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).
Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):
Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.
Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.